Unistasin lapsepõlves tuletõrjujaks saamisest…. nüüd aga oman inseneri diplomit toidutehnoloogia ja tootearenduse valdkonnas ning ligi 20-aastast kogemust toiduainetööstuses tootmisjuhtimise ja -planeerimise alal. Pidades lugu heast maitsest, on mul kogu aeg olnud soov midagi ise luua. Nüüd on mu soov täitunud.

Minu vastutusala käsitööviina RÜÜBE puhul on alates tootearendusest valmistooteni välja. Ning tahe pakkuda kõigile parimatest parimaid maitseelamusi.

Väikesena tahtsin saada traktoristiks, hiljem juba inseneriks – nüüd siis paberite järgi mehaanikainsener. Lisaks perekondlikult ja ühiskondlikult aktiivne olemisele tegelen igapäevaselt tööohutuse ja kvaliteedi teemadega. Aga vabadel hetkedel käin hoopis kaunist Eestimaa loodust kaamerasse püüdmas.

Erinevalt Aivarist minust saigi tuletõrjuja, kuigi esmane unistus oli saada luuletajaks. Terve elu jooksul on siiski tiksunud peas mõte midagi luua, toota. Midagi sellist, millest inimestele kasu ja rõõmu oleks.

Mina uskusin lapsepõlves, et minust saab kindlasti ehitaja. Ja kui mitte, siis vähemalt taksojuht. No kui ka see mitte, siis raudselt arhitekt. Reaalne elu aga viis mind TTÜ mehaanikateaduskonda, mille lõpetasin inseneri diplomiga.

Ma väärtustan head napsu heas seltskonnas. Ja pole suutnud kunagi leppida vähemaga kui maksimaalselt parimaga.